Mind kõnetavad väga vähesed teemad ja üks nendest on Kodutunne!


Ma vaatan televiisorit äärmiselt harva, õigemini ei vaata üldse. Saateid, mis mulle huvi pakuvad, vaatan arvutist. Televiisor seisab lihtsalt sisustuselemendina. Täna oli siis jälle “Kodutunne” saate päev. Kanal 2-e “Kodutunne” reklaampostituse all tekkis huvitav arutelu. Tundub, et mõned inimesed on kas kadedad või ma ei saa aru, milles asi on, kuid iga selle saate all on keegi, kes leiab, et abi ei läinud õigesse kohta. Saates on korduvalt öeldud, et “Kodutunne” saade ei ole kohtumõistja ja nemad leiavad, et iga laps on väärt sooja-ja mugavat kodu ja kui pere ise ei suuda oma lastele seda võimaldada, siis seal panebki “Kodutunne” oma õla alla.

Ma tõesti tänan õnne, et minul ja mu lastel oli varjupaik(mu ema korter), kuhu me vägivallatsejast pereisa eest pakku tulime. Olen ju Tallinna tüdruk, kuid kui minu ema Võrru kolis ja mul elu Tallinnas, mehe juures väljakannatamatuks muutus, põgenesingi oma ema juurde ja elan nüüd Võrus juba 21 aastat. Oma kodu on inimesele ikka kõige tähtsam. Olgugi, et meil oli ka palju ebameeldivat ja mu lapsed elasid aastakümnetetaguse remondiga korteris, oli see ikka oma kodu, kust keegi ei saanud meid välja ajada. Mu ema tegi väga targa otsuse, kui tegi testamendi nii mulle, kui mu neljale lapsele. Olgugi, et keegi meist ei saanud korteri müükipaneku järel mingit arvestatavat summat, kuid ema, mu laste vanaema oli õiglane. Pealegi ei olnud ma minevikus just kõige korralikumate elukommetega, sest tõin majja uue mehe, kes alguses näitas head nägu ja tahtis isegi meie korterit hakata remontima, kuid, kui kuulis, et see polegi minu korter, vaid minu ema oma ja ema on testamendi järgi selle minu lastele ja mulle pärandanud, siis sinnapaika see remont jäigi. Üldse kadus see mees õnneks mu silmapiirilt ja nüüd ei ole ma temast enam  peaaegu 8 aastat midagi kuulnud. Aga kui me veel “semmisime” ja ta minu juures elas, siis olin pidevalt sunnitud politseilt abi paluma, sest ta osutus veel hullemaks, kui mu abikaasa, kelle juurest ma Tallinnast pakku tulin. Kõike seda läbi elanuna, olen veendunud, et naisel peab olema seljatagune(oma kodu), kus ta saab end ise omanikuna/perenaisena tunda ja ei pea kuhugi pakku minema.

Olen oma praeguse eluga väga rahul. Just selle poolega, et ma elan üksi ja ei pea teise poolega arvestama, ega tema kapriise taluma. Lapsed on kõik täiskasvanud ja elavad omaette. Millal tahan, siis kohtume. Mul on 2 lapselast ja neid ma ikka käin hoidmas, kui vaja. Aga see on pigem lõbu, kui kohustus. Ma olen küll kõigest 51, aga mul pole enam plaani kellegiga kokku elama hakata. Selliseid ettepanekuid tuli alguses mitmeid, kuid sõna otseses mõttes naersin nad välja. 😀 Mul ei ole praegu küll päris Oma kodu, kuid siiski olen siin perenaine. Küll see päris oma kodu ka tuleb kunagi… 🙂

Südaöine mõttemõlgutus!


Tahaks ju blogida, või õigemini oma mõtteid üles kirjutada, aga ei jõua otsusele, et mida siis kirjutada ja kas seda postitust ka avalikult jagada. Aga ok, vähemalt näitan, et ma olen ikka veel olemas. 😀 Käes on südaöö, kuid mul ei ole veel und. Panin hoopis ahju küdema, sest kuigi mõtlesin, et jätan kütmises ühe päeva vahele, ei ole jahedas toas eriti meeldiv olla. Nüüd pean vähemalt seni ärkvel olema, kuni ahi köetud saab ja siiber kinni. Järgmisel kuul tahan puid juurde osta, sest nende puudega, mis soetatud sai, ei tule kuigi kaua toime. Fb.-s on küttepuude müügigrupp, kust leidsin inimese, kelle käest kavatsen puid osta. Pole midagi parata. Kuni mul keskküttega elamispinda ei ole, tuleb soojuse eest ise hoolitseda. Teisest küljest on praeguse korteri ülalpidamiskulud jälle väikesed. Kui sügisel puud saab ära ostetud, siis kulub mul  igakuiselt kommunaalidele(k.a elekter) umbes 80€. Internet muidugi juurde. Vaatan neid korterite üürikuulutuste hindasid ja tänan õnne, et saan nii odavalt läbi. Aga ma ei ela ka nt. Tallinnas või mujal suures linnas. Kuid siiski ei oleks ma nõus nii suurt üüri maksma. Ma ei ole üldse üürikorteri usku. Ise ei võtaks üürile ja ei hakkaks kunagi ka üürikinnisvara omanikuks. Eelistan muid, probleemidevabamaid lisateenimisvõimalusi. Jätkuvalt on minu lemmik investeerimisteema Ühisrahastus ja  eelistatuim investeerimiskoht Mintos. Polegi investeerimisest ammu kirjutanud, mis aga ei tähenda, et ma sellega ei tegele. Suurte portfellidega investoritega ma end muidugi ei võrdle, kuid “Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab!”… 😉