Viimastel päevadel…

Tütar tegi ise mõlemal päeval sellise koogi. Väga maitsev oli!

…lööb laineid pea kogu Eestit tabanud torm, mis ka Võrut puutumata ei jätnud. Olin tol momendil just tütretütre sünnipäeval, kes sai 27.oktoobril aastaseks, kui elekter kogu Võru linnas kadus. Õnneks olime sünnipäevaga juba lõpusirgele jõudnud ja mul oligi plaan bussi peale sättida, kui korteris elektrivalgus kustus. Mu tütar oli tubli, sest tegi sünnipäeva kahel päeval. Laupäeval oma sõprade ja nende lasega ja pühapäeval, õigel päeval, sugulastele. Nende korter on ju väike ja kogu seltskont ei oleks lihtsalt ära mahtunud. Üheaastase sünnipäeva ei oleks ju mõtet kusagil mängutoas ka pidada. Mina küll ei oleks sellist rabelemist ette võtnud, aga ma polegi kunagi nii tubli olnud, nagu minu tütred. 😀

Niisiis, olime sünnipäeval, kui elekter kadus. Mu poeg helistas oma tuttavale ja sealtpoolt anti lootust, et vist minu kodus on elekter olemas, kuid see lootus kustus, kui läbi linna ja uue Keskväljaku oma koduni kõndisin. Keskväljakul olid puud murdunud ja kukkudes ka Keskväljaku dekoratsioone kahjustanud. Elektrit ja vett mul ei olnud. Õnneks on mul ammusest ajast harjumus kaheliitrises pudelis veetagavara hoida. See on mul kogu aeg käeulatuses. Kraanist tuli alguses nii sooja, kui külma vett, aga ma rumal kulutasin selle ära. Mul elektriboiler. Vähemalt hätta ma ei jäänud. Kasutasin elektrivaba aega ahju kütmiseks ja patareilambi valgel “Kodutunne” raamatut lugedes. Alguses lugesin mobiilirakendusest Piiblit, kuid mobiiltelefoni aku sai tühjaks. Raamatut lugedes märkasin, et pikendusjuhtmesse tuli valgus tagasi. Kell oli siis 23:40. Loomulikult süütasin toas laelambi ja läksin kontrollima, kas vesi on ka tagasi. Vett veel ei olnud. Vesi tuli vähemalt mulle kell 1 öösel tagasi ja oli kohe joogikõlbulik. Ma ei tea, mõned väidavad, et ei olevat joomiskõlbulik, kuid minu kodu kraanist tuli küll täitsa läbipaistev vesi. Kahju, et selles õnnetuses oli ka hukkunuid, sest üks mees jäi Räpinas langeva puu alla ja suri vigastustesse. Ja mõnes kohas polevat veel siiani elektrivalgus taastatud, aga leian, et meil läks veel niigi hästi ja see torm ei jätnud suuremaid kahjustusi…

Olge Hoitud!

Südaöine mõttemõlgutus!


Tahaks ju blogida, või õigemini oma mõtteid üles kirjutada, aga ei jõua otsusele, et mida siis kirjutada ja kas seda postitust ka avalikult jagada. Aga ok, vähemalt näitan, et ma olen ikka veel olemas. 😀 Käes on südaöö, kuid mul ei ole veel und. Panin hoopis ahju küdema, sest kuigi mõtlesin, et jätan kütmises ühe päeva vahele, ei ole jahedas toas eriti meeldiv olla. Nüüd pean vähemalt seni ärkvel olema, kuni ahi köetud saab ja siiber kinni. Järgmisel kuul tahan puid juurde osta, sest nende puudega, mis soetatud sai, ei tule kuigi kaua toime. Fb.-s on küttepuude müügigrupp, kust leidsin inimese, kelle käest kavatsen puid osta. Pole midagi parata. Kuni mul keskküttega elamispinda ei ole, tuleb soojuse eest ise hoolitseda. Teisest küljest on praeguse korteri ülalpidamiskulud jälle väikesed. Kui sügisel puud saab ära ostetud, siis kulub mul  igakuiselt kommunaalidele(k.a elekter) umbes 80€. Internet muidugi juurde. Vaatan neid korterite üürikuulutuste hindasid ja tänan õnne, et saan nii odavalt läbi. Aga ma ei ela ka nt. Tallinnas või mujal suures linnas. Kuid siiski ei oleks ma nõus nii suurt üüri maksma. Ma ei ole üldse üürikorteri usku. Ise ei võtaks üürile ja ei hakkaks kunagi ka üürikinnisvara omanikuks. Eelistan muid, probleemidevabamaid lisateenimisvõimalusi. Jätkuvalt on minu lemmik investeerimisteema Ühisrahastus ja  eelistatuim investeerimiskoht Mintos. Polegi investeerimisest ammu kirjutanud, mis aga ei tähenda, et ma sellega ei tegele. Suurte portfellidega investoritega ma end muidugi ei võrdle, kuid “Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab!”… 😉