Varajane sünnipäevakingitus!

Sel aastal otsustasin end premeerida sünnipäevakingitusega. Ja mitte tavalise sünnipäevakingitusega, vaid kinkisin endale(lõpuks ometi) firma. 😀 See mõte oli mind aastaid kummitanud, et teeks oma firma, kuid seni oli see mõtteks jäänudki. Kuna investor-blogijad soovitavad investeerida firma alt, mitte eraisikuna, siis tegingi selle lükke ära ja vormistasin oma firma. Valisin Osaühingu, sest see tundus mulle kõige sobivam. Kuna alles eile sai kõik paberid vormistatud ja riigilõiv 190€ makstud, siis läheb veel natuke aega, kuni ma päriselt end firmaomanikuks saan nimetada. Aga tehtud see sai. 😉 Tegevusala jätan praegu enda teada. Vaatab, kuidas minema hakkab. Täna sain pakkumise, et võiksin proovida ka Raamatupidamise algkursust, mis toimub Tartus. Esmaspäeval lähen uurima, kas mul õnnestub end kursusele kirja panna või mitte. Raamatupidamist on ju ühele firmaomanikule vaja. Ja raamatupidamine on mind alati huvitanud. Kahjuks ei olnud varem selliseid võimalusi ja tahtmistki end arendada ja oma teadmisi laiendada. Nüüd võtan asja suuremalt ette. 😉

Tänased seiklused, ehk “See kohutav Omniva”

Kirjutada võiks paljustki, aga keskendun ainult minu jaoks olulisemale. Hommikul ärkasin kell 7 ülevalt tuleva kobistamise peale. Olin pahane, sest oleksin tahtnud kauem magada. Siis sain sõnumi, et pakk ootab mind Võru Maxima pakiautomaadis. Mul ei olnud omateada ühtegi pakki pakiautomaati tellitud. Need kaks pakki, mis ma Aliexpressist veel ootan, tellisin postkontorisse, ehk kodusele aadressile. Tundub, et Eesti  või Omniva teeb kõik selleks, et Eestimaalased välismaalt ei telliks. Siiani ei ole mul Omniva suhtes pretensioone olnud, aga nüüd olen küll kuri, sest kui ma olin paki automaadist kätte saanud ja sealsamas lähedal ka lahti rebinud, selgus, et toode pakis ei olegi see, mida mina ootasin. Siis kissitasin silmi ja hakkasin uurima aadressi või andmeid pakil. Sellest imepeeniksest kirjast selgus, et pakk ei olnudki mulle, vaid kellelegi teisele. Küll Võrus ja isegi tänav, mis paki peale oli kirjutatud, asus lähedal. Olin kahevahel, mis ma selle pakiga nüüd teen. Olin ma ju selle lahti rebinud, seega pakend oli vigastatud. Aga otsustasin siiski, et viin paki vähemalt pakile märgitud aadressi kirjakasti. Õnneks oli maja trepikoja uks lahti. Nii, et kui Võru kesklinna kortermajas keegi on täna oma postkastist saanud sinna jõuga surutud, katki rebitud halli pisikese paki, kus oli sees punasekirju riideese, siis teate, et see oli eksituse tõttu valele telefoninumbrile saadetud.

Mul pole ju kombeks oma pakke uurida, kui need kätte saan. Ja pealegi olen ma pakid siiani kõik postkontorist saanud, mitte pakiautomaadist. Kui ma linnast väsinuna tagasi jõudsin, olin pahane asjatu käigu üle. Mulle ju see pakk adresseeritud ei olnud. Päeval tegin veel lõunauinaku, sest hommikune uni jäi lühikeseks. Ja üldse istun täna jälle päev läbi kodus. Kesklinna uuel väljakul oli päeval laat, kuhu mul asja ei olnud. Ma pole laatade inimene. Ja õhtul oli(vast kestab siiani)Tamula rannas kontsert Marju Länik`u osalusel. Sinna ma ka ei läinud. Loodetavasti saan täna öösel korralikult magada, et hommikul väljapuhanuna kogudusse minna…